Naisliit valis laupäeval toimunud aastakoosolekul uueks juhiks Mailis Alti, aastast 1996 liitu juhtinud Siiri Oviir valiti auesinaiseks.
Mailis Alt on pikalt töötanud avalikus sektoris, sealhulgas juhtinud Viimsi vallavolikogu, ja täna juhib Viimsi vallavalitsuses valla arendusmeeskonda, teatas naisliit.
Arvestades Siiri Oviiri suuri teeneid naisliikumise arendamisel, valis naisliidu üldkogu ta auesinaiseks. Naisliitu on Oviir juhtinud 1996. aastast.
Oviiri pikaaegse juhtimise all on naisliit tõstatanud mitmeid ühiskonnas olulisi teemasid, nagu näiteks sooline võrdõiguslikkus ja palgalõhe temaatika, kaasa on räägitud seaduseloomes, märgiti pressiteates.
“Mul on väga hea meel, et 30 aastat tagasi taastatud Eesti Naisliidu, ja laiemalt ka meie naisliikumise väärtusi on edasi kandmas uus põlvkond tegusaid naisi,” ütles Oviir.
Uus juht Mailis Alt soovib esinaisena keskenduda kolmele suurele teemale – tõsta naise väärikust ja väärtust, seista laste kasvu- ja arengutingimuste eest ja toetada tugevat peremudelit.
“Tunnen, et need on valdkonnad, kus tuleb ka ühiskonnas rohkem kõlapinda luua. Tänases hetkes kipume me täiskasvanutena unustama, et meie oleme oma laste eeskujud, meie tegevused peegelduvad nende tegevustega koolis- lasteaias. Mis omakorda kujundavad nende nooruki ja täiskasvanu ea,” märkis Alt.
Naisliidu üldkogu kinnitas uue juhatuse koosseisus Ell Kiilmaa, Liia Tannbaum, Reet Trei, Maret Kaarma, Lea Saareoks ja auesinaine Siiri Oviir, lisaks uued liikmed Liisa Oviir, Pille Tsopp-Pagan, Kairi Avastu ja Aule Kikas.
Peasekretäriks nimetati Kairi Avastu.
Eesti Naisliidu esinaise Mailis Alti kõne.
Minu üks olulisimaid soove lapsevanemana on olla eeskujuks oma lastele, toetada neid igakülgselt nende arengus ja ilmselgelt olla ühel hetkel nende laste jaoks parim vanaema. Mitte et, ma selle peale veel mõelda tahaksin. Aga õnneks on minu lastel see vanaema olemas, minu eeskuju – minu ema.
Pea viis aastat tagasi, mõistsin, et meie kodus on mõningad igapäevased tegevused, mis ei ole meie lastele parimaks eeskujuks. Mõistsin, et midagi peab muutuma. Võtsime vastu oma elu raskeima otsuse lõpetada oma 22 aasta kestnud koosolemise aeg.
Iga lahkuminek on väga raske ja oli mitmeid hetki selle esimese kahe aasta jooksul, kus oli väga raske jääda tugevaks, hoida sihti silmade ees ja mitte murduda. Sellel hetkel ma tundsin, kui oluline on tunda siin teiste naiste tuge. Naiste, kes on samamoodi oma erinevad raskused ületanud ja tulnud sealt veel kaunima ja tugevamana välja.
Lubasin iseendale, et kui ma kunagi peaksin oma võitlused lõpetama, siis soovin ka teistele naistele tuge pakkuda.
Kui Siiri kutsus mind Naisliiduga liituma, siis ma tundsin, et see ongi õige koht, kus ma saan panustada ja abiks olla.
Meie liidu eetikakoodeks ütleb, et väärtustame ausust, võrdsust, väärikust, avatust, solidaarsust, koostöömeelsust, mitmekesisust ja usaldusväärsust ning tegutseme nendest väärtustest lähtudes.
Need on ka minu väärtused ja olen kindel, et lähtudes nendest märksõnadest on meie ühine panus veel jõulisem.
Kuhu minu nägemuses peaksime Naisliiduga oma tegevustega liikuma:
Meie organisatsiooni eesmärkides on 10 peamist ülesannet, mille eest soovime seista. Kõik väga olulised ja kindlasti tuleks panustada kõikidesse valdkondadesse. Omalt poolt tõstaksin esile 3, minu jaoks olulist teemat:
Tõsta naise väärikust ja ka naise väärtust
Peame oluliselt rohkem ja jõulisemalt tõstma ühiskonnas naiseks olemise väärtuse tunnetust. Täna on meie ühiskonnas väga palju naisi, kes ei väärtusta ennast piisavalt. Kuid iga inimese elu kvaliteet algab just sellest – enda armastamisest ja enda väärtustamisest.
Peame naistena julgema oma väärtuste eest seista ja mitte pead norgu laskma. Palgalõhe teema on viimastel aastatel pidevalt ajakirjanduses ja poliitkoridorides olnud teemaks, kuid siiski olulist läbimurret siiani pole toimunud. Naisi juhtivatel positsioonidel on endiselt vähe ja vahest mulle tundub, et naisi võetakse tööle vaid selleks, et sookvooti täita. Mis ühtepidi on ju väga tore, kuid eesmärk peaks siiski olema, et võetakse inimene tööle tema kompetentside pärast, mitte selle pärast, et meil on üks naine meeste seas.
Kuid siiski algab see kõik meist endist, meie peame ütlema STOP! Teaduslikult on tõestatud, et naised juhtidena kriisiolukorras on oluliselt efektiivsemad ja tugevad otsustajad. Nad on juhtidena hoolivamad, jätkusuutlikumad, tervikpilti hoomavamad.
Kõrgkoolides on 70% naisi, kuid juhtide hulgas on naisi ca 30%. On ebaõiglane, et kõrgem kvalifikatsioon ja haridus ei too kaasa kõrgemaid ametikohti.
EU viimase raporti tulemuste järgi on Euroopa Liidu tasandil 7,7 miljonit töötut naist, samas kui meeste arv on vaid 0,5 miljonit.
Samas võiks siin küsida ka teistpidi küsimuse – kas meie naistena, olles õpihimulised ja arenguvõimelised paneme ennast siiski esikohale ja väärtustame ennast piisavalt, kas me üldse soovime seda? Või eeldame juba eos, et ühel hetkel on meie roll olla eelkõige pere hoidja, hea ema, tugi oma mehele?
Kas see teeb meid pikas perspektiivis ka õnnelikuks või oleme juba täiskasvanu elu alguses püstitanud endale vale ettekujutuse, mis ühel hetkel meid siiski enam ei rahulda.
Minu eesmärk ei ole siin mitte kedagi hurjutada. Minu soov on tuuagi uusi mõtteid, kuidas ja miks peaksime rohkem oma tegevusi kujundama naiste väärtustamisele. Kui väärtustame iseennast, siis hakkavad ka mehed meid rohkem väärtustama, selle nimel, et olla meie jaoks paremad.
Eestis on arvuliselt 53,9 % naisi, riigikogus ca 30% kuid huvid jäävad poliitilise ja majandusliku otsustamise tasandil alaesindatuks. Siin ongi meie roll ja hetk. Meie riigis on palju tegusaid naisi, peame koonduma, üksteist toetama ja seisma oma põhimõtete eest! Üheskoos on meie häält kuulda kaugele.
Meie teine üks oluline valdkond, mille eest seisame on loomulikult meie lapsed
Ülesanne – Aidata kaasa lastele loomupäraste kasvu- ja arengutingimuste loomisel
Meie oleme emad-vanaemad, kes peavad eeskujuks olema oma lastele ja lapselastele. See on töö, mis pensioniiga ei küsi.
Ma arvan, et nii nagu meie vanemad ja vanavanemad käisid koolis ja mõtlesid, et issand need meie lapsed õpivad ikka hoopis teisi asju, oleme me ise ka lapsevanematena täna sama dilemma ees.
Me soovime oma lastele parimat, kuid õppemetoodikad muutuvad, õppeprogrammid muutuvad ja elu tempo pidevalt kasvab, maailm muutub.
Kuidas kujundada lapsele parim kasvupinnas? Toetav kodu, huviringid ja kool. Et seda kõike ei oleks liiga palju, kuid samas siiski piisavalt, et temast kasvaks intelligentne ja tugev inimene.
Ma arvan, et Naisliidul on siin kindlasti palju ära teha. Meie peame seisma toetava ja rahuliku koduse õhkkonna eest. Kodu ja perekond on meie igaühe peamine tugi elus. Ilma selleta, ei ole me kindlasti võimelised tegema suuri tegusid.
Naised ehk meie peame seisma selle eest, et teised naised, võib-olla täna toetust vajavad naised või tulevikus toetust vajavad naised või lihtsalt naised mõistaksid, et meie lastele rahuliku ja toetava kasukeskkonna loomine on nende üks roll. Sest, kui seda ei ole, siis tagajärjed võivad avalduda alles siis, kui meie lapsed jõuavad teismelise ikka või saavad täiskasvanuks.
Jah, see võib osutuda mõnikord väga raskeks, me oleme ju ainult inimesed, me oleme ju naised ja meil on emotsioonid ja me soovime neid väljendada.
Aga siiski, peame hoidma sihti silmade ees – meie lapsed on meie tulevik.
Ja nüüd jõuan ma meie kolmanda ülesande juurde – Tugevdada perekonda
Ma mõtlesin kaua selle ülesande peale. Kes või mis see tänapäeva perekond üldse on?
Minu perekond oli neli aastat tagasi, minu ema, minu lapsed, minu laste isa, minu vennalapsed.
Täna on perekond teistsugune – laste isa meiega enam koos ei ela, aga kas me selle võrra funktsioneerime vähem perekonnana. Ma arvan, et mitte. Pigem on meie pereväärtused nüüd veel tugevamad, me oleme veelgi kokkuhoidvamad ja teame, et toetame üksteist igas elu hetkes, ka siis kui on raske.
Minu nägemuses ongi meie roll toetada pere väärtusi ja tugevdada pere ühtsust, näidata seda tugevust, mida pere omab ka siis kui ajalooliselt kujunenud peremudel on muutunud. Oluline on jällegi see pere igapäeva koostoimimine – siin tegelikult ei ole tähtis kallis auto, pidevad reisid välismaale või suur elamine.
Oluline on igaõhtune rahulolutunne ja toetus ning üksteise armastamine. Ma võin teile kinnitada, et materiaalne pool tuleb alati kaasa, kui inimesed väärtustavad ennast, on aktiivsed ja avatud.
Aitäh kõigile kuulamast, olen siin, et vastata teie küsimustele. Kas kohe või hiljem kohvilauas ja loodan teie toetusele.
Tunnen, et üheskoos on meil võimalik seda kõike saavutada ja tulevikus uusi eesmärke seada!