Fotod:Raul Mee
Eesti Naisliit tunnustas isadepäeval 25.korda Aasta isa. Sel aastal pälvis austava tiitli Läänemaa talunik Ülo Loorens, kelle peres on suureks sirgunud neli poega, kes omakorda on isadeks kaheteistkümnele lapsele.
Piduliku sündmuse alguses kõneles Eesti Naisliidu auesinaine Siiri Oviir, kes meenutas kohalviibijatele isadepäeva traditsiooni algatamist naisliidu poolt.
Siiri Oviiri kõne.
Lugupeetud tänasest Isadepäeva tähistamisest osavõtjad,siin iidses Tallinna Raekojas!
Head isad ja emad!
Tänasel aastal ja päeval on alustuseks paslik teha põgus tagasivaade.
Eelmise sajandi lõpukümnendil olime üksmeelselt ja sirge seljaga tegutsemas oma Eesti
riigi taastamise nimel. Balti kett, Hirvepark, öölaulupeod, IME ja palju, palju muud. Kõik
selle nimel, et saaksime taas ise oma elu kujundada ja vabana korraldada.
Naised ja mehed koos, tihti lapsedki käekõrval.
Järgmisel aastal möödub 35 aastat päevast, mil taastatud Eesti Naisliit Isadepäeva
tähistamiseks üleskutse tegi ja esimese meie isade tunnustamise päeva ka korraldas.
Aasta oli 1989!
Vahemärkusena – Euroopa pühade kalendris oli isadepäev 1949.aastast.
Eestis ei olnud isadepäeval rahvatraditsioonis küll alust, kuid isa ja ema on meie
kultuuriväärtuste kandajatena alati olnud olulised. Võrdselt olulised.
Täna, 34 aastat hiljem, juba uuel 21.sajandil, on isadepäev emadepäeva kõrval muutunud
oluliseks päevaks nii meie peredes kui riigis.
Ja 25 aastat tagasi, aastal 1998., seadustati emade- ja isadepäev Eestis riikliku tähtpäevana.
Tunnustamaks meie isade ja emade hoolt, armastust ning eeskuju oma laste kasvatamisel
algatas Eesti Naisliit nende tunnustamist Aasta Ema ja Aasta Isa tiitliga.
Tänavu siis juubelihõngulisel aastal 25 korda!
Täna võime õelda, et Isadepäev on Eestimaal omaks võetud.
Novembrikuu teisel pühapäeval katame kodudes isale peolaua, kallistamegi teda enam kui
argipäeval. Isadepäev on teenitult perepühade kalendris. Enamgi veel. Aasta-aastalt on
lisandunud maakondi ja valdu kus tunnustatakse omakandi Aasta Isa.
On ju pereväärtused läbi aegade olnud püsiväärtused Eesti kultuuriruumis.
Me oleme väike riik ega tohi lasta oma püsiväärtustel mattuda Tik-Toki ajastu
kergemeelsesse vahtu.
Siinkohal tahan tsiteerida lõiku president Lennart Meri 25 aasta tagusest päevakohasest
kõnest – „ Tugev ja turvaline kodu ei sünni iseenesest, nagu ei sündinud iseenesest ka Eesti
Vabariik. Tugeva kodu ja tugeva riigi sünnitab tahe ja tegu. Pere ja kodu on Eesti
alusmüür, meie armastuse ja meie julgeoleku vundament”.
Öeldut ei tohi me jätta tähelepanuta, ja eriti täna.
Ja lõpuks.
Valmistudes tänaseks oli mõttes alustada mõne südamliku, armastusest tulvil ja isa
väärtustava luulereaga, sellistega nagu neid on sadu kirjutatud emadele.
Ei õnnestunud.
Seepärast on just täna, Isadepäeval sobilik kutsuda teid, meie poetessid ja poeedid
pühendama luuletusi armastatud isadele, luuletusi, mis tõstavad esile kauneid inimlikke
omadusi ja tundeid.
Sügav kummardus teile – meie isad, vanaisad ja vana-vanaisad!
Ilusat isadepäeva teile ja teie peredele!
Eesti Naisliidu esinaise Monika Haukanõmme kõne pidulikul tiitli üleandmisel.
Head Eestimaa isad, vanaisad ja vanavanaisad.
Isadepäeval mõtleme isadele ja sellele, mida isad tähendavad.
Ühtpidi maailm muutub pidevalt ja pealtnäha muutub ka isadus ning isade roll.
Aga kui kiigata kulisside taha, siis see ürgne isaduse olemus ei ole muutunud.
Pered ootavad jätkuvalt isadelt turvatunnet. Isegi kui kodu ei ole vaja kaitsta
metsloomade eest nagu aastatuhandeid tagasi, sõja eest nagu praegu Ukrainas
ja veel pajudes maailma paikades. Turvatunne on liikunud teistesse kanalitesse
– olgu see majanduslik kindlustunne või hoopis rahustav tugi ja innustav sõna.
Isad on oma lastele eeskujuks nii nagu see on olnud aegadest aega – olgugi, et
need tegevused, mida isad ette näitavad, on muutunud. Aga see on taas
üksnes pealispind, sest selle eeskuju tõeline olemus on jäänud samaks. Just
isad näitavad poegadele ja tütardele ette, missugune peab olema üks tubli
mees. Just mehe olek on midagi sellist, mida ei saa kirjeldada tegevuste
loeteluga. Seda olekut peab tajuma. Ning selle eeskuju kaudu kujunevad lapse
olemus ja väärtushinnangud paljude aastate jooksul ja terveks eluks.
Või mõiste – mehelikkus, mis saab reaalse sisu ainult päris inimestega seda
kõike kogedes. Isadus, mehelikkus, turvatunde tugisammas. Ja neid mõisteid
on veelgi, mis saavad lapse jaoks tähenduse just eelkõige isade kaudu.
Kuid isad ei ole ainult tugisambad. Ka isad vajavad nii oma perelt kui ka
ühiskonnalt laiemalt tuge ja teadmist, et nad ei ole oma ülesannetes üksi.
Samuti tunnustust. Sageli tundub, et kui mees ei räägi, siis on kõik korras. Ja
Eesti mees sageli ei räägigi. Aga õnneks me räägime nüüd palju rohkem meeste
tervisest, ka vaimsest. Ka enesekindluse taga võib olla tegelikult ärevus. Ka
sihikindla tegevuse taga võib olla ebakindlus, kas valitud siht on õige ja parim.
Mehed on oma olemuselt probleemilahendajad. Ja õnneks oleme ühiskonnana
aru saanud, et ka meest ennast puudutavad mured tuleb ära lahendada. Sest
lahendamine on mehelik ja nõuab jõudu. Seevastu murede teadlik
kannatamine teeb ju hoopis nõrgemaks. Kõigil on õigus olla nõrk, küsida
vajadusel abi ja seda ka vastu võtta. Ka see on mehelikkus ja oma isa rolli eest
vastutuse võtmine.
Täna siin üle 600 aastases Raekojas tähistame isadepäeva, kuulutame välja
aasta isa 2023.
Miks me seda teeme? Sest isadepäev on alates 1998. Aastast riiklik tähtpäev,
RIIKIK, nagu ka Eesti lipu päev, või emadepäev või Tartu rahulepingu
aastapäev. See pole üks tavaline päev. Täna on ISADEPÄEV! Ja just sellel tähtsal
päeval valime ka aasta isa.
Isadepäeva tähistamine ja lisaks Eesti aasta isa valimisele on üle terve
Eestimaa levinud aasta isa valimise traditsioon nii maakonna, valla, küla kui
ettevõtte tasandil. On ütlemata suur rõõm, et Eesti Naisliidu poolt 25 aastat
tagasi ellu kutsutud AASTA ISA traditsioonist on saanud fenomen. Järelikult on
seda meile vaja.
Aasta isa valimise eesmärk on tunnustada kõiki Eestimaa isasid ja pöörata
tähelepanu perekonna väärtustamisele ühiskonnas, isa rollile peres ning laste
kasvatamisel. Tiitli saab küll korraga ainult 1 isa, kuid selle kaudu kuulub see
tuhandetele Eestimaa isadele, sest kõik isad on olulised, ainulaadsed oma
perele.
Tänavune aasta isu tuleb Ännistest. Kes ta on?
Enamus Eestimaast küsib – kust? 2023 aasta isa on elupõline Läänemaa mees.
Ta on pärit Oru vallast, väikesest rabaäärsest Änniste külast, Luusna talust.
Tänavune aasta isa on elav tõestus, et meie juured ja meie isakodu on meile
kõige olulisemad, ei ole kuskil maailmas paremat kohta kui sünnikohas.
Peale Oru koolis põhihariduse omandamist asus ta õppima Olustverre
põllumajandust. Linnamäe kolhoosi hiilgeaegadel, 1970-1980 aastatel töötas ta
peaagronoomina. Ta oli nõudlik iseenda ja teiste suhtes, seisis hea selle eest, et
kõik põllutööd saaks tehtud ja saak õigel ajal salve. Aasta isa on aktiivselt tegev
siiani oma talus kus on kasvamas sadakond lihaveist.
Tulevase abikaasaga kohtus samuti kodukohas, Linnamäel. Abikaasa Milvi oli
loomakasvataja. Kaks väga töökat ja kodukohta armastavat inimest abiellusid
- aastal ning perre sündis 4 poega.
- Aasta isa peres on tublideks meesteks sirgunud 4 poega Janek (46), Indrek (45)
Renek (42) ja Villu (35). Neil on kokku 12 lapselast. Varsti on aasta isa juba ka
vana-vanaisa.
Kõigil lastel on kodukohas, Linnamäel ilusad kodud ja hoolivad perekonnad.
Nad on tööalaselt väga ettevõtlikud ning aktiivselt tegevad kogukonnaelus.
Janek tegeleb geodeesiaga, on mitmendat koosseisu vallavolikogu liige, Indrek
juhib AS Linnamäe Lihatööstust, Renek on teedeinsener ja tunnustatud
spordiinimene, Villu jätkab isa jälgedes põllumajanduses. Ülol on lisaks neljale
pojale ka neli miniat, kaks neist töötavad koolis ja kaks lasteaias.
Nelja poja isana kutsub aasta isa oma miniaid hellitavalt „minu tüdrukud“.
Miniad iseloomustavad oma äia kui alati otsekohest, optimistlikku, õiglast ja
heatahtlikku inimest ning seda olenemata olukorrast või inimestest tema
ümber. „Ülo abistab alati inimesi, kes on jäänud elu hammasrataste vahele. Ta
on ka väga laia silmaringiga ja töökas mees, kes veedab suurema osa oma
vabast ajast lugedes ning eriti huvitab teda ajalugu“.
Lapselapsed ütlevad oma vanaisa kohta, et papa on magusasõber, kes ostab ka
lapselastele alati midagi head. Ta on alati rõõmus ja teeb lapselastele palju
nalju. Hoolitseva vanaisana toob ta näiteks lapselapsi lasteaiast lõunast koju,
viib neid matkadele ja väljasõitudele, tunnustab alati nende saavutuste eest
ning motiveerib neid koolis pingutama ja hästi õppima ning tööd tegema.
Eesti iseseisvuse taastamise järgselt taastati koheselt ka Oru vald ning Ülost sai
Oru vallavanem pikkadeks aastateks. Ta oli vallavanem 1991. aastast kuni
- aastani, alati realistlik oma mõtetes ja otsustes. Ülo oli väga lugupeetud
nii vallajuhina kui lihtsalt inimesena, teekaaslasena. Ta oli üks Läänemaa
vallajuhtidest, kelle arvamusega arvestati. Ülo on lugupeetud arvamusliider
tänaseni.
Tänavuse aasta isa tööaastate kõige säravam tulemus on kindlasti oma
kodukohale uue koolihoone ehitamine. On sümboolne, et meie aasta isa on
panustanud haridusse, millest täna väga paju räägime ja mis on sattunud
tõmbetuulte kätte.
Oru kooli uus maja sai valmis 1998. aastal ja kasvas taas algkoolist põhikooliks.
Tänaseks on Oru kool Läänemaa suurim maapõhikool ja sel aastal oli Oru kooli
direktor Andres Kampmann üks kolmest Aasta Koolijuhi nominentidest. Viimsi
ja Tartu suurte koolidega samaväärselt seisis pjedestaalil ka väike Oru Kool.
Omal ajal tehtud õiged otsused ja jõupingutused kannavad vilja ja selle üle on
meie aasta isa ja Oru kandi rahvas väga uhked.
Viimasel kümnendil on Linnamäele ehitatud mitmeid olulisi rajatisi, Linnamäe
jalgpalliväljak, tervise- ja discgolfirada, kergliiklustee, kultuurisaal. Kõigi nende
ja paljude muude tegemistega on seotud palju vabatahtlikku tööd ja selles on
moel või teisel alati panus ka aasta isa perekonnalt. Isa eeskujul panustavad
ka teised pereliikmed, kes tehnikaga, kes professionaalsete teadmistega, kes
on kogukonnaürituste suursponsor. Tema eesmärk on et inimesed tunneksid
rõõmu ja uhkust oma kodukoha üle, sest see viib elu edasi ja innustab noori
tulema maale elama.
Mis teeb tänavuse aasta isa eriliseks, miks ta erineb paljudest teistest
suurperede isadest?
Aasta isa ja tema abikaasa Milvi on oma lapsepõlvekodudest saanud ellu kaasa
eestimeelsuse, kodukoha armastuse, töökuse ja üksteisest hoolimise. Samade
väärtuste põhjal on nad kasvatanud oma lapsi ja need omakorda järgmist
põlvkonda. Väärtuste kõrval pole talle nali samuti võõras, ta võib mõnusa
huumoriga rääkida lugusid enda varasemast elu- ja tööajast või visata
positiivseid vimkasid – ühesõnaga seltskonna hing! Loodan, et seda kuuleme
kohe ka siin auväärses saalis.
Ühte võib küll öelda – teda kurtmas või virisemas ei kuule, kui ühiskonnas teda
midagi häirib, siis on tal asjade muutmiseks ka lahendus välja pakkuda.
Aasta isa 2023 pere on väga otsene näide elust, et Eesti riik, tema käekäik ja
tulevik algavad meie kodudest, meie perekondadest, vanemate hoiakutest ja
hoolimisest. Ei oma tähtsust, kas isad on 20-, 40- või 70-aastased, nad
kannavad edasi rahvuse sümbolväärtusi.
ÜKS ja ainuke aasta isa 2023 on ÜLO LOORENS