Eesti Naisliit on tiitlit Aasta ema omistanud aastast 1998.
Aasta emaks võib kandideerida Eesti Vabariigi kodanik, kelle peres kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks tublit last, kes on oma töös pädev ja tunnustatud ning on perekonna väärtustamise heaks eeskujuks ka väljaspool perekonda.
Aasta ema tiitel antakse traditsiooniliselt üle Eesti Naisliidu poolt Emadepäeval Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis, millest teeb otseülekande Eesti Rahvusringhääling (ETV). Sümboolse metallikunstnik Mari Käbini tehtud hõbesõle Aasta emale annab üle vabariigi president.
Eesti Naisliit kutsub igal aastal vabariigi organisatsioone ja üksikisikuid esitama Aasta ema kandidaate. Valiku kandidaatide hulgas teeb Eesti Naisliidu eestseisus, kus on esindatud Tallinna, Pärnu, Põlva, Vändra, Kohtla-Järve, Kiviõli, Viljandi, Sindi, Harjumaa ja Otepää naisorganisatsioonid.
Aasta Ema ja Aasta Isa tiitli statuut
§ 1. Aasta Ema ja Aasta Isa tiitel
Aasta Ema ja Isa tiitel antakse iga aasta Emadepäeval ja Isadepäeval Eesti Vabariigi
kodanikule, kes on oma töös pädev ja tunnustatud, kes on perekonna väärtustamisel
eeskujuks ka laiemalt ning kelle peres kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last.
§ 2. Tiitlile kandideerimine
Tiitli saamiseks võivad üksikisikud ja organisatsioonid esitada kandidaate Aasta Ema tiitlile
igal kalendriaastal märtsi- ja aprillikuus ja Aasta Isa tiitlile igal kalendriaastal septembri- ja
oktoobrikuus (Eesti Naisliidu poolt välja kuulutatud kuupäevani) Eesti Naisliidu e-posti
aadressil: naisliit@gmail.com. Valiku kandidaatide hulgast teeb Eesti Naisliidu eestseisus.
§ 3. Tiitli väljaandmine
Aasta Ema tiitel antakse välja traditsiooniliselt Eesti Naisliidu poolt emadepäeval ja Aasta Isa
tiitel isadepäeval toimuval kontsertaktusel.
Aasta Ema tiitliga pärjatule annab Eesti Naisliit kunstniku tööna valminud hõbedase
tunnussõle ja Aasta Isale hõbedase tunnusrinnanõela.
§ 4. Tiitli äravõtmine
Eesti Naisliidu juhatuse otsusega võetakse tiitel ära isikult, kelle osas on peale tiitli saamist
jõustunud kohtuotsus, millega isik on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo toimepanemises;
saavad tõsikindlalt teatavaks enne tiitli andmist esinenud asjaolud, millest teadmise korral ei
oleks isikule tiitlit antud või tiitli saaja hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see
välistaks talle tiitli andmise.